BÁHČAVEAIJOHKA

Okta johka- golbma stáhta

Dál lea Báhčaveaijohka rádjin Norgga ja Ruošša gaskkas. Báhčaveaileahki lea leamaš ja lea deaivvadanbáiki iešguđet kultuvrraide ja olmmošjoavkkuide. Stáhtaid politihkka, soađit ja rájit bukte stuorra váikkuhusaid olbmuide geat orro guovllus. Norgga stáhta čájehii territorumaidis, ja huksii skuvllaid, kapeallaid, turistastašuvnnaid ja geahččalandálu.

Dálvesoahti ja nuppi máilmmesoahti čuozai Báhčaveaileagi olbmuide. Galbma soahti nuortta ja oarjji gaskka maiddái váikkuhii johkagátti ja joga eallimii. Muhto seamma áiggis ovttasbargaba Norga ja Sovjehtalihttu hukset joga vai beassá buvttadit elrávnnji.

Dál lea Norggas ja Ruoššas lagas oktavuohta ja ovttasbargu kultuvrra, turisma, elfámu ja dutkama dáfus. Muhto lea ain gildojuvvon rasttidit ráji eanu alde!

Glasnost Kald krig 2. verdenskrig Finske naboer Norsk kolonisering Finsk innvandring Det grenseløse folket Grenselandet Førhistorisk tid

OVDAHISTORJJÁLAŠ ÁIGI

Gávdnojit luottat olbmuid maŋis dan guovllus maid dál gohčodit Mátta – Várjjagin mat leat sullii 10 000 jagi boarrásat. Gávdnosat čájehit ahte olbmot dađistaga spesiáliserejedje iežaset ávkkástallat riggodagaid mat ledje guovllus. Kulturluottat orrot čájeheamen ahte ledje oktavuođat nuorttasguvlui.

Jiekŋaáigi

Mátta – Várjjat lei maŋemus jiekŋaáiggis áibbas jieŋa vuolde. Go jiekŋaáigi nogái sullii 10.000 jagi O.kr, lei riddu šaddan jieŋa haga. Siseatnamis lei jiekŋa suddan lagabui 7.000 jagi O.kr. Seammás go jiekŋa suttai, badjánii sihke áhpi ja eanan. Áhpedássi lassánii dan geažil go bođii čáhci mii jiehkiin suttai, ja eanan fas badjánii danin go dan stuora lossa jieŋas deaddu jávkkai. Gottit birgejedje bures šattuiguin mat doppe šaddagohte. Mearas dagahedje liegga áhperávnnjit buriid eavttuid earret eará guliide, njuorjjuide, fálláide, mearralottiide ja eará mearra heakkalaččaide. Lea dán oktavuođas gos mii gávdnat vuosttaš luottaid olbmuid doaimmaid maŋis. Olbmot geat bohte deike ledje bivdit ja sii bivde ovddemusat gottiid ja mearrariggodagaid mat ledje mearas.

Boarraset geađgeáigi

Boarraseamos ássan Mátta-Várjjagis lea boarraset geađgeáiggis. Áigodat bistii sullii 10.000 – 4.500 o.kr. Mii gohčodit áigodaga geađgeáigin danin go eanas ávdnasat mat leat gávdnon leat dahkkojuvvon geađggis. Boarraset geađgeáiggi maŋemus oasis leat gávdnon muhtin dákteávdnasat, ja mii jáhkkit ahte dákti, muorra ja čoarvi lea leamaš deahálaš oassin reaidoávdnasiin mat olles dan áigodagas ledje.

Mátta-Várjjagis leat gávdnon orrunsajit, hávddit ja bivdo- ja guolástanreaiddut. Olbmuin geat orro dáppe lei beallejohtti eallinvuohki. Dat mearkkaša ahte sii johte jahkodagaid mielde dihto guovlluid gaskka. Sii vulge dohko gos buoremusat gávdne riggodagaid. Jáhkkimis orrunráhkkanusat ledje geahppasat nugo lávut ja loavdda mii lei ráhkaduvvon duoljis.

Nuorat geađgeáigi

Molsašumis nuorat geađgeáigái (sullii 4.500 – 1.800 o.kr.) rievddai dálkkádat, ja vuovdi mii lei šaddan boarraset geađgeáiggis álggii fas jávkkodit. Šattut šadde dađistaga sullii nugo mis dálá áiggis leat.

Viessosajit mearrágáttiin leat stuorábut ja mihá čielgaset go dat mat boarraset geađgeáiggis leat. Dat mearkkaša ahte orrun lea šaddan bistevaččabun ja ahte leat eambbo beroštisgoahtán meara resurssain. Seammás leat sii geat elle Mátta-Várjjaga siseatnamis oalle ollu johtán. Gávdnojit ollu luottat olbmuid maŋis geat Báhčaveaileagis leat eallán.

Leat ollu gávdnosat nuorat geađgeáiggis. Ollu dákte- ja čoarveávdnasat leat čábbát hervejuvvon. Ain lei geađgi deahálaš, muhto ráhkadanteknihkka lea earalágán go boarraset geađgeáiggis. Reaiddut ráhkaduvvojit eai nu rušu ávdnasiin nugo ráktogeađggis ja ruonageađggis. Sihke earalágán vuohki ráhkadit ávdnasiid ja ođđa geađgešlájaid geavaheapmi soaitiba čujuhit deháleamos erohussii boarraset ja nuorat geađgeáiggis, eanet oktavuohta eará servodagaiguin.

Árra metállaáigi

Árra metállaáigi (1.800 – 0 o.kr.) čájeha ahte lea ovttalágáneappot keramihkkageavaheapmi rittus ja siseatnamis. Riddo- ja siseatnanássamiid erohus unnui. Lassin geađgái, murrii, čoarvái ja dáktái gávdnojit soames veaike ja bronša biergasat. Eatnasat leat áigodaga loahpas.

Maŋemus 1.000 jagi ovdal min áigerehkenastima čájehit vuhttosat stuorra sosiála, kultuvrralaš ja ekononmalaš rievdamiid ja ollugat oaivvildit ahte sámit ilbmet čielga čearddalaš joavkun. Ollu dovdomearkkat maid gehččet leamen sámiid dovdomearkan,ea.ea ássanvuohki ja hávdadanvierut bohtet oidnosii juste dál.

Báhčaveajis oaidnit ahte šaddet eanet orrunsajit ja ráhkaduvvo sierra mállet keramihkka, mii gohčoduvvo Báhčaveaj-keramihkkan.

Sámi ruovdeáigi ja gaskaáigi

Lea váttis vásedin dadjat maidege kultuvrra čearddalašvuođa birra dušše arkeologalaš gávdnosiid vuođul. Liikká ii olus eahpiduvvo ahte olbmot geat elle Mátta-Várjjagis maŋŋel jagi 0 leat dan sámi álbmoga máttut mii dál gávdno guovllus.

Ođđa bealit leat boazodoallu, sávzadoallu, ullobiktasat, ođđa vuogit dávttiid hervemis ja hervemis ja ruovdi geavahuvvo. Dasa lassin oaidnit ahte oskku- ja politihkalaš dilálašvuođat rivdet. Oktavuohta eará olbmuiguin, báikkiiguin lassána.

Dađistaga go boazodoallu álggahuvvui, de rievdai áigodagaid johtin siseatnama ja rittu gaskka. Dál lei nuppeládje, dálvviid ledje siseatnamis ja gesiid mearragáttis. Boazodoallu rievddai, juohke bearrašis lávejedje veaháš bohccot maid njuvve, duollji ja bierggu dihte jnv., ja šattai intensiiva boazodoallun ollu eaiggádiiguin main ledje smávva ealut ja dasto fas ollesnomadisman birrasiid 1500- logus.

Dáktedávvirat gávdnojuvvon Dálmmáin Báhčaveaivuona olggumusas (Mátta-Várjjaga historjjás)

”Báhčaveaijohka” sullii 10 000 jagi áigge (Mátta-Várjjaga historjjás)

Ástageađggi loadda mii lea adnojuvvon snáldui, gávdnojuvvon Báhčaveaileagis (Mátta-Várjjaga historjjás)

Guovllu Čogukeramihkka (Luoikkahuvvon Romssá Museas)

RÁDJERIIKA

1826 biddjojuvvui Norgga ja Ruošša rádji. Mátta-Várjjat guovlu šattai oassin Norgii. Stáhtaid politihkka, soađit ja rájit váikkuhedje ollu olbmuide geat guovllus orro. Boares báikkálaš ja regionála rájit eai lean šat nu dehálaččat. Oktavuohta rájiid badjel bistii olmmošjoavkkuid gaskka geat orro Norgga, Suoma ja Ruošša rádjeguovllus.

1200-lohku

Šiehtadallamat oažžut rievtti Vilgesmerrii.

1751

Norgga ja Ruoŧa rádji mearriduvvon loahpalaččat. Norga válddii badjelasas Guovdageainnu, Kárášjoga, ja Ohcejoga davábealde Deanujoga (Buolbmát). Reasta oktasašguovllus fas šattai Ruoŧa-Suoma háldui. Lappekodisilla lei oassin rádjesoahpamušas ja galggai sihkkarastit boazosámiide rievtti johtit riikkarájiid rastá.

1809

Ruoŧŧa bággehuvui addit Suoma ruošša tsárii. Suopma šattai sierra stuora herttotválddi Ruoššas.

1814

Norga earránii Danmárkkus ja manná uniuvdnii Ruoŧain. Norga oaččui sierra vuođđolága miessemánu 17.b. Eidsvollas. Guovlu maid dál gohčodit Mátta-Várjjagin ii gullan Norgii (!), muhto lei oassin Norgga- Ruošša oktasašguovllus.

1826

Norgga ja Ruošša rádji mearriduvvui. Reasta oktasašguovllus Várjjaga lulábealde juhkkojuvvui riikkaid gaskka. Anár definerejuvvui gullamen supmii ja váldojuvvui eret oktasašguovllus. Mátta-Várjjat šattai oassin Norgii. Rádji manái nuortalaččaid boares siida-guovlluid čađa.

1852

Bohccuiguin eai beassan johtit Norgga-Suoma ráji čađa. Dát dagahii váikkuhusaid boazodolliide. Šadde geavahišgoahtit ođđa guohtuneatnamiid. Muhto eiseválddiide lei váttis hálddašit šiehtadusa riikkaráji mielde.

1905

Norgga ja Ruoŧa uniuvdna loahpahuvvo. Norga šattai iešráđálaš stáhtan.

1920

Suopma ja Ruošša vuolláičálliiga ráfišiehtadusa Dorpatas. Beahcán- Suonjel šattai suoma guovlun Sovjehta-Ruošša ja Suoma rádjebidjamis go Suopma šattai iešráđálažžan. Ruošša ii lean šat Norgga ránnjá.

1939

Suoma ja Sovjetlihtu dálvesoahti. Suopma fertii addit oasi iežas eatnamiin Sovjetlihttui.

1940

Nuppi máilmmisoahti álgá. Duiska boahtá veahkaváldde Norgii.

1944

Suoma rádji Sovjehtalihttui rievddai. Beahcán ja Suonjel šattai Sovjehta háldui. Norga oaččui Sovjehtalihtu ránnján nuortan. Johtin ráji badjel gáržžiduvvui hui ládje. Rukses armea friddjandahká Máttá-Várjjaga vuosttaš guovlun Norggas.

1991

Sovjehtalihttu loahpahuvvo. Ruošša šaddá iešráđálaš republihkkan.

Norgga rádjestoalpu Máiddigis. (Govva: Ingar G Henriksen, Mátta-Várjjat musea)

Golmmariikkamuvrras 1898 čavčča. Rádjemuvra nr. 353 gaskal Norgga, Ruošša ja Suoma. Suomas čuožžu kveana, Ruoššas čuožžu ruoššalaš karela ja Norggas čuožžu Dr. A.B. Wessel. Muvrra alde čuožžu Hr. Baron Liljenstjerna (Govva: Ellisif Wessel. Mátta – Várjjaga musea čoakkáldagat))

RÁJEHIS OLBMOT

Nuortalaččat gohčoduvvojit maiddái skoaltasápmelažžan. Sii gal gohčodit iežaset nuortalažžan. Sii geavahedje guovllu measta oalát iehčanassii gitta 1800-logu rádjái. Eanet davvisámit, anársámit, norgalaččat, suopmelaččat ja ruoššalaččat orrugohtet guovlluin Báhčaveaičázádaga birra. Rádjebidjan, stáhtaid politihkka ja soađit dagahedje stuorra váikkuhusaid nuortalaččaide, guovllu eamiálbmogii.

Nuortalaččaid nissongáhppirat. Nuortalaččat leat beakkánat bearralhearvvaid geažil. (Govva: Mátta- Várjjaga musea čoakkáldagat)

Siida

Nuortalaččat ledje organiserejuvvon siiddaide. Siidavuogádat lea hui dábálaš maiddái eará sámi servodagain. Ovtta siiddas leat máŋga bearraša geat ovttas hálddašit ja geavahit ráddejuvvon geográfalaš guovllu. Siida lea maiddái guuvllu namahus. Muhtun áiggiid jagis ledje bearrašat bieđganan miehtá guovllu. Dálvet ledje buot bearrašat čoahkkanan dálvesiidii, ja dalle besse sosiálalaččat ovttastallat.

Nuortalaččaid siiddat

Nuortalaččain ledje dakkár siiddat. 1826 rádjebidjan Norgga ja Ruošša gaskkas manai juste siida-guovlluid čađa. Golbma dain ledje norgga-ruošša oktasašguovllu siskkobealde:

  • Njávdán-siiddas lei geasseorohat Njávdámis ja dálveorohat dálá Suomas. Sii bisso norgga stáhtaboargárin.
  • Báhčaveaj-siida geavahii Báhčaveaijogas goappeš beliid, sihke oarjjabeale, mii dál gullá Norgii, ja nuorttabeali mii dál gullá Ruššii. Dál orrot eanas maŋisboahttit Suomas.
  • Peisen-siida (Petsjenga siida) lei Ruoššas ja rádji ii váikkuhan olus dán guvlui. Sii bisso ruošša stáhtaboargárin.

Nuortalaččat Báhčaveajis šadde ruošša stáhtaboargárin 1826:s, ja sii geat fas gulle Njávdán-siidii šadde norgalažžan.

Nuortalaččat Čeavesullos, jagi 1900. (Govva: Ellisif Wessel. Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Jahkodatjohttimat

Nuortalaččain lei bivdokultuvra, beallejohtti eallinvuohki. Nuortalaččain ledje máŋga orrunsaji Báhčaveaileagis ja Mátta-Várjjaga vuonain. Sii orro doppe gos buoremusat fitnejedje riggodagaid. Giđđat ja geasset sii orro Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas. Doppe lei valljit luossa, dorski ja sáidi. Vutnii válde mielde šibihit mat sis ledje. Čakčat ja dálvet orro ovddemusat Báhčaveaijoga gáttis.

Birgenláhki

Nuortalaččaide lei guolásteapmi dehálaš. Sihke sáivaguollebivdu ja guollebivdu mearas. Luondu lei deaháleamos borramušgáldun. Ollu nuortalaččain ledje soames sávccat ja bohccot. Bohccos ožžo bierggu, duolji, dávtti, muhto dat lei maid deahálaš johttinfievru. Luonddu riggodagat ávkkástallojuvvojedje ja sii johte birgenlági mielde.

Østsamisk lakseplass i Bøkfjorden
Muhtin luossasadji Nuortalaččain Báhčaveaivuonas sullii 1900. (Govva: Ellisif Wessel. Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Guolásteapmi norgga vuonain

Báhčaveaj-siidda nuortalaččat masse guollebivdinrievtti norgga vuonain Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas 1924:s. Sii orro dalle Suomas. Norga ja Suopma soabaiga ahte Norga sáhtii oastit guollevuoigatvuođaid 12 000 gollekruvdnui. Nuortalaččain ii lean duohtavuođas makkárge vejolašvuohta hilgut dan. Norga ii hálidan luoitit Báhčaveaj-siidda norgga vuonaide.

Rájit ja soađit

Nuortalaččat kultuvra gárttai gillát stáhtaid politihka, rádjemearridemiid ja sođiid geažil. Sin boares eallinvuohki jahkodatorrunsajiiguin ja siidavuogádagain ii heiven ođđaáigásaš máilbmái. Suopma huksii Beahcáma-guovllu ja báhkken nuortalaččaid vuostá lassánii. Šattai váttis bisuhit jahkodatmállet johttima. Ollusat orrugohte dađistaga bistevaččat Geavgŋás. Maŋŋel nuppi máilmmesoađi šattai guovlu Ruošša háldui, Báhčaveaj-siidda nuortalaččat bisso suoma stáhtaboargárin.

Boares nuortalaččaid siida-rájit (Gárta: Astri Andresen: ” Siida mii jávkai” Mátta-Várjjaga musea)

Jahkodatmállet johtin

Fruvvá Ryeng, vuovdebearráigeahčči Ryeng leaska, muitalii 1959:s arkeologii Povl Simonsenii ahte Čeavesullos orro olbmot sulli borgemánu 1.b. rájes dassážii go muohta bođii. Dalle nuortalaččat vulge lulásguvlui Ruššii sullii mánnui bivdit jieŋa alde. Doppe vulge dálvái Svanvikguvlui, dasto vulos Geavgŋái beassážiidda. Doppe fas vulge vuonaide guliid bivdit.

Geavgŋá girku 1928:s. (Govva: Wilse. Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Nuortalaččat odne

Today, the East Sami live mainly in Norway, Finland and Russia. Most of the members of the Pasvik siida chose to settle in Finland after World War II; the alternative was the Soviet Union. There are also descendants of the Pasvik siida in Norway. Then, as now, there were marriages across borders, countries and cultures. Many East Sami gather annually for Orthodox church services in Neiden, Sevettijärvi or Boris Gleb.

Nuortalaččat orrot dál vuosttažettiin Norggas, Suomas ja Ruoššas. Eanas oassi Báhčaveaj-siiddas váljii orrugoahtit Suomas maŋŋel nuppi máilmmisoađi. Nubbi vejolašvuohta lei Ruošša. Báhčaveaj-siiddas gávdnojit maiddái maŋisboahttit Norggas. Dalle nugo dál ge náitaledje rájiid, riikkaid ja kultuvrraid rastá. Ollu nuortalaččat čoahkkanit jahkásaččat ortodoksalaš ipmilbálvalusii Njávdámis, Čeabetjávrris dahje Geavgŋás. Norgga bealde lea Njávdán nuortalaččaid guovddáš. St. Georg kapeallas lágiduvvo jahkásaččat ipmilbálvalus.

SUOMA SISAFÁRREN

Päiva, päiva! Mitä? Báhčaveajis hupmet ain suomagiela ja ollu vuorrásat hupmet giela njuovžilit. Suoma goarggut nugo Beddari, Kalliainen ja Sotkajærvi leat dábálaččat Báhčaveaileagis. Mánát ohppet skuvllas suomagiela, ja leat ain lagas čanastagat ránnáriikii Suomain.

Guhkes vázzinmátki

Lei váttis dilli stuora osiin Suomas 1800- logu gaskamuttos. Niehku ja doaivva gávdnat buoret eallima lei dat mii oaččui olbmuid guođđit ruovttugiliideaset. Sii guđđe ruovttubáikkiset ja válde earu vánhemiiddisguin, bearrašiinnis ja sogainis. Sii dihte gal ahte eai šat boahtán goassege máhccat. Vuonain, lahka vuonain ja Davvi-Norgga mearragáttiin (Jiekŋamearas), gávdnui riikka gos sii galge álggahit ođđa eallima. Sii gurpe daid soames dávviriid maid eaiggádušše, ja vulge guhkes vázzinmátkái Báhčaveaijohkii (Paatsjoki) Báhčaveaileagis. Ja sii orrugohte goappašat bealde joga.

Guolásteapmi vuonain

Suoma sisafárren Báhčaveaileahkái álggii albmaládje 1800-logu gaskamuttos. Ovdal dan ledje suopmelaččat vuolgán vuonaide searvat guolástemiide mat doppe ledje. Mearra geasuhii sihke sáide- ja dorskebivdduin, ja guolástemiin diinejedje. Sii geat vulge guolástit vuonaide fuobmájedje gal ahte Norgga davve- nuorta oasis ledje buorit dilálašvuođat eanandollui, boazodollui ja vuovdedollui.

Paatsjokii, mii Báhčaveaijohka lea suomagillii, ja guovlluide dan birra, bohte ollugat Suomas 1800-logus. (Govva: Sigrun Rasmussen, Saviomusea/Mátta-Várjjaga musea)

Manin suopmelaččat vulge Báhčaveadjái?

Guolásteamit ja vejolašvuohta orrugoahtit dakkár guovllus gos leat valljit resurssat dagahii ahte ollu suopmelaččat guđđe ruovtturiikkaset. 1850-, 1860- ja 1870-logus gurpe ollugat daid vátna dávviriid maid eaiggádušše ja vázzigohte dan guhkes mátkki davásguvlui. Lassin dasa ahte Mátta-Várjjat geasuhii, de ledje heajos jagit ja heahtedilli eanas osiin Suomas. Ollu giliin ledje beare olu olbmot, ja riggodagat ledje vátnásat. Dát dagahii ahte ollugat sisafárregohte Báhčaveaileahkái ja guovlluide Várjjatvuona birra.

Máŋggalágan birgenláhki

Eanasoassi suopmelaččain geat orrugohte Báhčaveaileagis 1800-logus bisánedje. Sii álge smávvadálolažžan, ožžo mánáid ja elle nu go eará olbmot leagis. Birgenláhkin lei eananbihttá, soames gusat, sávzzat ja bohccot, guliid bivde jogas ja mearas, muorjjit ja hirssat. Muhtin dáluin orro eanet bearrašat.

Máŋggakultuvrralaš

Davvi-Suoma álbmogis lei oalle stuora oassi geat ledje sápmelaččat. Ollugat sis geat vulge suomas gulle dakkár giliide gos suoma ja sámi kultuvra lei suddan oktii. Sápmelaččat ja suopmelaččat náitaledje, ja ollugiin sis geat vulge Norgii, ledje goappašat nálit seaguhuvvon oktii. Sihke suoma ja sámi árbevierut oktan norgga árbevieruiguin fievrreduvvojedje viidáseappot Báhčaveaileagis. Sii geat orrugohte leagis ohppe nubbi nuppis mo buoremusat resurssaid galgá ávkkástallat.

Kveana dahje suopmelaš?

Norgga eiseválddit geavahedje 1800-logus doahpaga kveana buohkaid birra geat ledje Suomas eret. Kveana namahus dađistaga ipmirduvvui leat negatiivan. Kveana lea maid geavahuvvon álbmoga birra mii orui Mearrabađaluovttas. Dál válljejit ollugat maŋisbohttiin dain geat bohte Suomas ja Mearrabađaluovttas gohčodit iežaset kveanan. Earát válljejit dadjat ahte sii gullet suoma nállái dahje ahte sis leat suoma ruohttasat. Norga attii kveanaide 1996:s minoritehtastáhtusa.

Magda ja Aleksander Beddari. Aleksander lei Petera bártni bárdni, guhte lei eret Giemajávrris Suomas. (Govva: Olav Beddari luoikan)

Dahket norgga guovlun!

Álggos eiseválddit ledje miehtemielas Suoma sisafárremii. Norgga eiseválddit čađahedje dađistaga iešguđet doaibmabijuid maiguin galge oažžut eanet norgalaččaid fárret guvlui. Luoddahuksen álggahuvvui juo 1870-jagiin ja norgga bearrašat vulge davásguvlui. Eanandoalloálggahanprošeavttat, Strand Internáhta huksen ja lágat mat galge dáruiduhttit guovllu biddojuvvojedje johtui. Norgga eiseválddit hálidedje čájehit ahte Báhčaveaijoga oarjjabealli lei norgga eanan. Suoma giella lei eanetlogus eanas osiin leagis. Ollu norgalaččat ohppe suomagiela vai gulahallet siidaguimmiiguin!

Ealli suoma kultuvrra?

Suoma kultuvra lea máŋgga dáfus birgen dáčča eiseválddiid duvdima vuostá.

Ollugat geat dál orrot Báhčaveajis gullet suoma nállái. Namat nugo Beddari, Sotkajærvi, Rauhala, Nikkinen, Kalliainen, Kurthi, Bordi, Randa ja Ollila muitalit ahte leat Suoma ruohttasat. Rámbuvrras sáhtát ain gullat suomagiela hubmojuvvome. Ollu vuorasolbmot bisuhit ain giela eallimin. Mánáin lea suomagiella skuvllas ja sii ohppet suoma kultuvrra ja árbevieruid birra. Čanastagat Supmii leat ain nannosat, 150 jagi maŋŋel go máttarmáttut vulge davásguvlui.

Petter ja Frans Kalliainen stuorra hávggain Vagatanjávrris. Báhčaveaijohka lei deahálaš resursa maiddái Suoma vuosttaš sisafárrejeddjiid maŋisbohttiide. (Govva: Arne Kalliainen)

NORGGA KOLONISEREN

Go rádji Báhčaveaijoga mielde biddjojuvvui 1826:s, de dát lei dat maŋemus bihttá rádji mii biddjojuvvui Norgga ja eará stáhta gaskkas. Maŋŋel rádjebidjama ja rievdadusaid maid dat dagahii álgosaš nuortalaš álbmogii, de lassánii suoma sisafárren guvlui. Norgga eiseválddit álggahedje eanet doaibmabijuid maiguin galge oažžut dáččaid orrugoahtit rádjeguovllus.

Norgga vuorjašuvvan

Norgga eiseválddit vuorjašuvve man oskkáldas álbmot lei dan aittobiddjojuvvon ráji lahká. Dán guovllu mihtilmasvuohta lei ahte doppe lei Suoma sisafárren. Ságastallojuvvui eanet doaibmabijuid birra mat galge lasihit dáčča álbmoga logu, ja dárogiela geavaheami guovllus. Muhtin strategiija lei bovdet Lulli-Norgga olbmuid, addit sidjide buriid eavttuid vai orrugohtet doppe, gilvet eatnama ja lasihit dárogiela geavaheami guovllus. Ulbmil lei laskadit norgga kultuvrra. Seammás hálidedje maiddái goahcat suoma kultuvrra leavvama, iešguđet lágaiguin. Dáinna lihkostuvve iešguđetge muddui.

Manin olbmot vulge lulde?

Jagiin sullii 1850 rájes ja gitta vuosttaš máilmmisoahtái lei stuora eretfárren Davvi-Østerdalenis. Eatnasat vulge USA:ii, muhto ollugat maid vulge davásguvlui. Sii orrugohte doppe gos barggu gávdne, dahje doppe gos sáhtte eatnama čorget. Ollu giliin ledje beare olu olbmot ja bargguhisvuohta, ja ollugat fertejedje fárret vai gávdnet ođđa birgenlági alcceset ja bearrašii. Sii geat vulge davásguvlui Mátta-Várjjagii hálidedje gávdnat buoret birgenlági ja hálidedje álggahit ođđa eallima. Ollugat geat dál orrot Báhčaveaileagis leat daid ođđaceggejeaddji norgalaččaid maŋisboahttit geat bisánedje rádjeguvlui.

Davit Namdalen dállu. Okta Báhčaveaji ollu dáluin 1800-logus. (Govva: Mátta-Várjjaga musea)

Militeara darfegoahti Svanvik:as. Soaitá máilmmi stuorámus darfegoahti. Darfegoahti ceggejuvvui 1920-logus, dalle go Norga hálidii čájehit rájis Suoma guvlui (Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Strand internáhtta lei dehálaš oahppo- ja dáruiduhttinásahus. (Govva: Mátta-Várjjaga musea)

Stáhta doaibmabijut maiguin váikkuhedje olmmošlassáneami Mátta-Várjjagis:

1869: Luoddahuksen

28 luoddabargi sáddejuvvojedje Mátta-Várjjagii 1969:s, jagi maŋŋel vel logi. 1872:s ledje 10 luoddabargi bearrašiiguin geat ohce lobi mihtidit orrunsajiid. Luoddabargit jotke ođđa dáluid huksejeaddjin. Olmmošlohkamat ja eará gáldot čájehit ahte Báhčaveaileagis lassánii olmmošlohku, suopmelaččat ja norgalaččat náitalit ja suomagiella geavahuvvo eanemusat.

1899: Eanandoallu

Álggaheapmi fitnodagas mii galggai ovddidit Finnmárkku. Eanandoalu Fitnodaga ulbmilin lei ovddidit Finnmárkku eanandoalu, ja várjalit norgga beroštumiid. Gaskaoamit ledje friddja eanan ja hálbbes loanat ođđaássiide. Geahččaledje ohcat ođđaássiid Trøndelága, Romsdalena ja Gudbrandsdalena ja Østerdalena davimus osiid áviissain. Prošeakta lihkostuvai hejot. Ii lean álki dáin guovlluin oažžut ođđa ássiid, ja daidda geat bohte eai orron dilálašvuođat vástideamen vuordámušaide. Jagi 1903 loahpas ledje boahtán 10 ođđaássi. 1907:s ledje vel golmmas báhcán. Reasta lei mannan.

1903: Vuovdebearráigeahččit

Báhčaveajis virgáibidje vuovdebearráigehččiid, ja stáhta vuovdedoaibma álggahuvvui. Vuovdebearráigeahččit galge maiddái bearráigeahččat ráji. Bargun sáhtii leat fuolahit ahte ii oktage vuoigatmeahttumiid ávkkástallan resurssaid nugo guohtuneatnamiid dahje bivdán norgga bealde joga. Earret olbmuid geat orro Norggas.

1905: Internáhttahuksen

Stáhta huksii skuvlainternáhtaid seamma jagi go Norga šaddá iešráđálažžan. Vuosttaš internáhtat ledje Fossheim Njávdámis ja Strand Internáhtta Báhčaveajis. Internáhttaskuvllain lei lohpi dušše hupmat dárogiela. Stáhta bealis hálidedje ahte dárogiella galggai leat dat giella mii geavahuvvo. Dát jáhkkimis obba bures hehttii lohkanoahppama ja dan maid muđui galge oahppat.

1920s: Ođđa doaluid huksen

Geahččaledje fas ođđasit Báhčaveaileagis álggahit ođđa doaluid huksemiid. Dát lei oassin riikaviidosaš ođđa doaluid huksenbarggus, ja čilgejuvvui dainna ahte lea dárbu eanet iešbirgemii ja unnidit stuora bargguhisvuođa. Maiddái dán háve lei ággan ahte hálidedje oskkáldas norgga álbmoga rádjeguovllus go áigo álggahit ođđa doaluid huksendoaibmaibijuid juste Báhčaveaileagis. 1934-1939 jagiin huksejuvvui geahččalandállu Svanvik:as. Geahččalandállu galggai nálašuhttit omiid ja šattuid, ja dat galggai leat oahppoásahussan boanddaide.

2. MÁILMMISOAHTI

Duiska márai Norgii cuoŋománu 9.b. 1940:s. Duiskka okkupašuvdna bistii miessemánnui 1945:s. Mátta-Várjjaga sajádat dagahii ahte suohkan lei hui guovddážis Nazi- Duiska soahteoperašuvnnas Sovjehtalihtu vuostá. Duiskalaččaid soahtemášiidna šattai árgabeaivvi oassin rádjeriikka olbmuide.

Festung Girkonjárga

Girkonjárgga militeararusttet lei duiskalaččaid davimus rusttet Eurohpas. Hitlera plána lei fallehit Sovjehtalihtu davvin ja lullin. Mátta-Várjjat lei šaldin Murmánskka falleheapmái. Sihke Girkonjárggas ja Murmánskkas lei mearra rabas jagi birra. Dát lei dehálaš soahteskiippaide ja gálvofievrredanskiipaide.

Militearahuksen

Vuosttaš duiskka soalddáhat bohte Nuorta-Finnmárkui 1940 geassemánus – suoidnemánus. Dán čavčča ja dálvvi dolvojuvvo stuora veagat ja hirbmat olu vearjjut ja dávvirat suoma ráji guvlui. Sovjehtalihttu fallehuvvui geassemánu 22.b.1941:s maŋŋel go lei leamaš mearihis militearahuksen Finnmárkkus, earenoamážit Girkonjárgga-guovllus. Norga šattai deahálaš strategalaš báikin stuorariikkaid soađis go duiska fallehii Sovjehtalihtu 1941 geasi. Finnmárku ja Suopma šadde guovlun gokko johte davvin.

Duiskka paráda Skansen:is Storgata:s, Girkonjárggas 1942:s. (Govva: Edvardsen. Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Duiskka fatnasat vuonas

Muittán go duiskka fatnasat bohte Báhčaveaivutnii vuohččan. Lei 1940 geassemánus. Mii leimmet mearas bivdimen luosaid. Duiskalaččain lei musihkkajoavku mii čuojahii márssaid. Jumádii vuonas. Áddjá dajai: ” Sávan ahte sii jođánit fas vulget eret”, muitalii Ingvald Henriksen, gii lei 13 jahkásaš 1940:s.

Eanet go duhát alárbma

Duiskalaččat váikkuhedje ollásii davvinuorta guovllu báikki olbmuid eallimii, sihke bargosajis ja ruovttus. Ja dat ii dahkan dilálašvuođa álkibut go Sovjehta – ruošša lihtolaččaide Festung Girkonjárgga lunddolaččat lei deahálaš fallehit. Eanet go duhát alárpma soahtejagiin muitala visot. Girkonjárga bombejuvvui gutnán.

Bomben, buollimat, ballu. Árgabeaivi Girkonjárgga olbmuide soađi vuolde. (Govva: Bundesvuorká, Duiskkas. Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Roassobeaivi suoidnemánu 4.b.1944:s. Eanet go 140 viesu ja vistti bulle sovjehta bombemiid geažil. (Govva: Bundesvuorká, Duiska. Mátta-Várjjaga musea čoakkáldagat)

Oktavuohta soalddáhiiguin

Soahti lea čuohcan garrasit Báhčaveaileagi ja Mátta-Várjjaga olbmuide. Giliiguin gal máŋgga ládje manai buoret go iešalddis Girkonjárggain, ja eanas visttit čužžo maŋŋel soađi. Eatnasat geat ledje mánát soađi vuolde muitalit ahte lei buorre oktavuohta soalddáhiiguin. Sii han ledje dušše nuorra bártnit geat ledje sáddejuvvon davásguvlui. Eatnasat sis láhttejedje albmaládje, muitalit ollugat Báhčaveaileagis. – Muhtomin oaččuimet maiddái njálgáid dahje veaháš borramuša.

Visot duiskka rusttagat Mátta-Várjjagis. (Illustrašuvdna: Johan B. Siira. ”Mátta-Várjjat 2. máilmmisoađi vuolde”, Mátta-Várjjaga Historjásearvi)

Fáŋgaleairrat

Duiskalaččat válde soađadettiin olu ruošša soalddáhiid fáŋgan. Ollu fáŋgaleairrat huksejuvvojedje Mátta – Várjjagii, Báhčaveajis ledje oktiibuot 14 leairra. Fáŋggaiguin láhttejedje measta dego elliiguin. Hui ollu ruošša fáŋggat jápme váilevaš borrama, vuoimmehuvvama geažil dahje goddojuvvojedje. Báikkálaš olbmuide čuozai hirbmadit oaidnit daid rávžáas fáŋggaid. Ollugat nahkehedje veahkehan dihte láibebihtáža dahje eará biepmu ruoššafáŋggaide. Muhtomiin fáŋggat adde figuvrraid maid ledje muoras ráhkadan, stobiid dahje juoidá eará giehtadahkkojuvvon biergasa giitun veahki ovddas.

Partisánat

Ledje ollugat geat serve Sovjehtalihtu bálvalussii soađi vuolde doarrut nazisttaid vuostá. Sii ožžo Sovjehtalihtus oahpu ovdal go sáddejuvvojedje Norgii raporteret Sovjehtalihttui. Sin gohčodedje partisánan. Okta dain dovddusepmosiin lea gal Osvald Harjo Báhčaveajis gii čohkkái badjel logi jagi sovjehtalaš fáŋgaleairrain. Son ii boahtán ruovttoluotta Norgii ovdal go stáhtaministar Gerhardsen válddii su ášši ovdan muhtin čoahkkimis Moskvás. Partisánat elle várálaš eallima, duiskalaččat sáhtte álo áiggis fuobmát sin. Dahje muhtin sáhtii muitalit geat sii leat. Jus válddahalle gitta, de sii gottahalle ja jápme. Ollu partisánat jápme rádjeguovllus.

Jiekŋameara soahtešillju Murmánskka guvlui

Ii lean olus mii muittuhii generálaid niegu birra dušše ráidun vázzilit Murmánskka guvlui go soalddáhat rahče rasttideame jekkiid ja jogaid. Guhkes gaskkat luottahis, muhtomin hirbmat čoaskka ja guorba eatnamiin. Geađggit, bávttit ja ceggosat, hirbmat stánži, garra guoikkat ja ceaggás ruošša soalddáhat giddejedje geainnu Murmánskii. Buolaš bođii ja galmmas manai sihke biktasiid ja goruda čađa. Sovjehtalihttu falleheapmi bisánii Litsadalen:is, ii guhkkin eret Murmánskkas. Duiskalaččaid eai lean jurddašan eatnamiid ja ruoššalaččaid vuostálastima. Ruoššalaččat geavahedje eatnamiid buoret go sisabáhkkejeaddjit, ja ollu ruoššalaččain ledje vásáhusat suoma-ruošša dálvesoađis.

Ruošša dálvi

Sihke duiskalaččat ja ruoššalaččat láhppojedje stoarpmas ja ollugat jápme buollaša ja vuoimmehuvvama geažil. Soahteveagat unnui beliin suddoma ja šuvččagemiid geažil.

«Arktis ist nichts»
Generála sánit Litsas
Arktis ii leat mihkkege
Arktis ist nichts
Generála gielis ja dikta
daidda geat dovde buollaša
Soalddáhat muohttagis
ijain Musta Tunturis
ja guolddus Litsas

Oasáš ” Krig i Grenseland” maid Hans-Kristian Eriksen lea čállán

Earranassii beassan

Duiskalaččat eai goassege joavdan Murmánskii. 1944 čavčča nagodedje sovjehtalaš soahteveagat bágget duiskka soahteveagaid oarjjásguvlui. Seamma jagi golggotmánus rasttidit vuosttaš sovjehtalaš soalddáhat Norgga ráji. Máttá- Várjjat šaddá vuosttaš guovlu mii Norggas beassá friddja.

Ruošša soahteveteránat muitoipmilbálvalusas Girkonjárgga girkus, mii lei Máttá-Várjjaga friddjandahkama 60 jagi ávvudeapmi. (Govva: Yngve Grønvik, Mátta-Várjjaga Áviisa)

GALBMA SOAHTI

Maŋŋel nuppi máilmmisoađi juogaduvvui máilbmi guovtti fápmoblohkaide. Sovjehtalihttu ja USA. Lei dakkár áigi go soibme ja goappašat blohkat ledje várrogasat. Rádji vákšojuvvui čađatgaskka ja olbmot geain ledje komunisttalaš miehtemielat ja geain soite oktavuođat Sovjehtain bearráigehččojuvvojedje. Muhto vaikko vel lei ge galbma soahti, de ledje ovdamearkkat dasa ahte lei oktavuohta riikkaid gaskkas, earret eará ledje iešguđetlágan kultuvralonohallamat.

Galbma soahti

Galbma soahti lea namahussan áigodahkii maŋŋel nuppi máilmmisoađi ja gitta Berlinamuvrra gahččamii 1989:s. Dán áigodagas gilvohalle guokte nášuvnna main ledje iešguđetlágán ideologiijat ja politihkalaš vuogádagat. Nuppe bealde lei Sovjehtalihttu ja dan bealušteaddjit (Nuortablohkka) ja nuppe bealde USA ja dan bealušteaddjit (Oarjeblohkka). Dilálašvuohta gohčoduvvui galbma soahtin danin go dat ii goassege njuolgut dagahan soahtamiid dahje sođiid.

Luoddašilta Storskogen:is (Govva: Amas, Mátta-Várjjaga musea čoakkáldat)

Ođđa ránnjá nuortan

Vearjoheaittihanšiehtadusa geažil borgemánu 19.b. 1944:s šattai Suopma addit ruovttoluotta Petsamo-guovllu Sovjehtalihttui ja Norga oaččui ođđa ránnjá nuortan. Dát mielddisbuvttii stuora rievdadusaid olbmuide geat orro guovllus. Báhceveajjohka mii ovdal lei leamašan čanastahkan ránnážiidda šattai dál caggin sin gaskkas. Sovjehta bealis ceggejuvvui rádjeáidi ja ollu observašuvdnadoartnat vai registrerejedje visot lihkastagaid norgga bealde. Ii lean šat lohpi rasttidit joga ja juohke rihkkumis ožžo stuora sáhkuid.

1950 gonágaslaš resolušuvnna mielde ii leat lohpi rasttidit rádjelinjjá gáttis, jogas dahje áimmus. Ii leat ge lohpi ságastallat dahje earáládje ovttastallat olbmuiguin geat leat ráji nuppe bealde.

Šilta rádjeluottas (Govva: Ingar Henriksen, Mátta-Várjjaga musea)

Norgga ja ruošša rádjestoalpput, Geavŋŋis duogábealde. (Govva: Gry Andreassen, Mátta-Várjjaga musea)

Mu guollesadji!

Muitaluvvo vuoras ádjá birra gii orui norgga bealde Máiddigis. Son lei leamaš ránnjá Ruoššain ja Suomain, ja lei álot bivdán guliid seamma sajis almmá váttisvuođaid haga. Go Sovjehtalihttu šattai ránnán maŋŋel nuppi máilmmisoađe, de son jotkii ain bivdime guliid gos álot lei bivdan. Guollesadji lei nuppe bealde norgga-ruošša ráji, ja son ii beroštan makkár riika lei ja makkár lágat ledje fámus. Son galggai beassat guliid bivdit, ja son jotkii dego ii mihkkege livčče dáhpáhuvvan. Historjá muitala ahte rádjefákta loahpas dolkkái cuiggodeame su. Nu ahte son jotkii bivdime guliid ”iežas” sajis Ruoššas.

Veažir, sirpe ja násti (Govva: Ingar G. Henriksen, Mátta-Várjjaga musea)

Suodjalus

Maŋŋel go Rukses Armea geassádii eret Nuorta-Finnmárkkus 1945 čakčamánus, de fas álge soahteveahka ja politiijat bearráigeahččat ráji. Mátta-Várjjaga garnisovdna (GSV) oaččui dálá nama 1947:s ja mearriduvvui ahte garnisovdna galggai fas huksejuvvot ođđasit girdišilljui Nuvvosguolbanis maid duiskalaččat ledje ráhkadan soađi vuolde. Go Norga šattai NATO miellahttun 1949:s, de norgga-ruošša rádji šattai maiddái ravdarádjin NATO- ja Warzawa-lihtu-šiehtadusa gaskkas. Dát dagahii ahte šattai vel eanet rádjebearráigeahčču goappášat bealde ja maŋŋel dan šattai nu ahte goappašat riikkat soaimmaiga goabbat guoimmiska.

Vákšun

Mátta-Várjjaga vákšunbálvalus huksejuvvui maŋŋel soađi ja Mátta-Várjjaga Politiijagámmár lei okta norgga stuorámusain, bargiid logu dáfus, Politiija Vákšunbálvalusa (POT) geažil. Kommunisma lei nanus Mátta-Várjjagis maŋŋel soađi ja danin bearráigehčče osiid álbmogis go sii sáhtte leat ageanttat geat bálvaledje sovjehtta. Seammás lei deahálaš oažžut oppalaš gova ja dieđuid sovjehtalaš soahteveagaid birra vai ledje ovdagihtii ráhkkanan jus sii fallehit Norgga.

Cuba-heahtedilli

Golggotmánu 15.b. ja 28.b. gaskkas 1962:s čuožžilii duođalaš oktiispoahkeheapmi dan guovtti stuorariikka USA ja Sovjehtalihttu gaskka, go U2-girdi mii lei vuolgit ráji lusa rutiidnabarggus fuobmái ahte Ruoššat ledje bidjan missillaid USA stašuvnnaid guvlui Cubas. 13 jándora doalai máilbmi vuoiŋŋahaga dan botta go USA ja Sovjehtalaš presideanta John F. Kennedy ja Nikita Krutsjov šiehtadalaiga. Mátta- Várjjaga soalddáhat gohččojuvvo láddagas bissuiguin.

1968 - Sovjehta fápmočájeheapmi

Norgga rádjestašuvnnat oidne álggus 1968 gessemánus ahte sovjehta bealde álggii eambbo dáhpáhuvvat. Eanet vuodjinfievrrut vudje ráidun nuorttasguvlui Russeveien:is ja eahkes geassemánu 6.b. oidne soahtevovnnaid, bealtafievrruid ja artilleriija Jiekŋamearaluottas mannamen davásguvlui Geavgŋái. Heajos dálkki geažil lei váttis meroštallat man stuora ovddojoavdán ja man stuorra veagat dat ledje. Geassemánu 7.b. iđida čielggai ahte sovjehta veagat ledje čoahkkanan ja bisánan hui lahká rádjelinjjá.

Sovjehtalaš pinsat ledje bivnnuhis čoagginávdnasat galbma soađi vuolde (Kjell Erik Andreassen lea luoikan)

Alárbma! Alárbma!

Geassemánu 7.b. ija 1968:s manai alárbma ja Mátta-Várjjaga Garnisovdna manai ráddjelinnjái ja ráhkkanii soahtat. Sovjehta ossodagat ja geaigguhedje buot vearjjuid norgga soahteveagaid guvlui, observašuvdnapoasttaid ja rádjestašuvnnaid guvlui. Čielggai ahte ii lean dábálaš hárjehallan. Nuppi máilmmisoađi rájes eai lean nu ollu sovjehta militearaossodagat nu lahka ráji. Soahteveahka lei rádjeguovllus gitta geassemánu 12.b. rádjái.

div class="dgv-karusell">

Glasnost

Mihkail Gorbatsjov, Sovjehtalihttu presideanta 1988 – 1991, álggahii áŋgirdeami mainna galggai oažžut eanet rabasvuođa ”glasnost”. Dát dagahii ahte ovdalaš politihkalaš ja historjjálaš fáttáid maid birra eai láven hupmat digaštalle almmolaččat. Oktasašdoahpagiin ”Perestroika” álggahuvvojedje politihkalaš ja ekonomalaš ođastusat. Dát lei álgun fápmomonopola loahpaheapmái mii lei ráđđen ja SSSRas, maŋŋel Ruoššaš, šaddagođii demokráhtalaš stivrejupmi.

Rabaseappot rájit

Maŋŋel go Ruošša šattai ođđa stáhtan 1991:s, de beasai johttigoahtit ráji badjel. Šattai álkibut mátkkoštit Ruššii ja rádjerasttideamit lassánedje goappašat guvlui. Stuorámus erohus lei liikká das ahte riikkain lassánii ovttabargu, earenoamážit ealáhusdoaimmain ja kultuvrras. Dađistaga eanet norgga fitnodagat álggahuvvojedje Ruoššas ja nuortan ledje earenoamážit ollu barggut huksen ja rusttetsuorggis. Stuora huksenprošeavttat Murmánskkas, Zapoljarnijas ja Nikelis addojuvvojedje norgga fitnodagaide.

Eanet gávppašeapmi

Maŋemus jagiid lea gávppašeapmi hirbmadit lassánan badjel riikkarájiid. Ii leat dušše ealáhusovdáneamis leamaš ollu ovttasbargu, muhto dálá dilis oaidnit maiddái ahte priváhta gávppašeapmi lassána. Ollu ja iešguđetlágan válljenmunni Girkonjárgga rámbuvrrain, ja go ruoššalaččain lea eanet ruhta gávppašit, oalgguha ruoššalaččaid mátkkoštit suohkanii gávppašit. Ahte ruošša gávppašeaddjit leat oláhanjoavkun sáhttá das oaidnit go eanet rámbuvrrat leat merkon gálvvuid ruoššagillii. Muhto gávppašeapmi dáhpáhuvvá maiddái nuppe guvlui. Lea šaddan dábálaš vuolgit gávppašit Nikelii, Zapoljarnijii ja Murmánskii. Eanet fitnodagt lágidit juovlabevddiid ránnáriikkas ja olbmot dávjá vulget Murmánskii vahkkoloahpaid gávppašit.

Ruošša feastonuohttefatnasat Girkonjárgga kájás. (Govva: Gry Andreassen, Mátta-Várjjaga musea)

Girkonjárggajulggaštus

Ođđajagimánu 11.b.1993:s lágiduvvui konferánsa Euro-árktalaš Barentsguollu ovttasbarggu birra Girkonjárggas. Doppe ledje ovddasteaddjit buot davvi riikkain ja ruošša federášuvnnas. Viiddiduvvon ovttasbargu euro-árktalaš Barentsguovllus galggai dagahit guovllus stabilitehta ja ovdáneami ja dál galggai leat ovttasbargu iige vuosttildeapmi ja soabatmeahttunvuohta. Oaivil lei ahte dakkár ovttasbargu boahtá dagahit gaskariikkalaš ráfi ja sihkarvuođa. Julggaštusa oktavuođas vuođđuduvvui Barentsčállingoddi ja Barentsguovlu šattai doaban.

Storskog 31.12.91. Sovjehtalihttu molsu namma Ruoššan (Govva: Rádjekommissariáhtta)

Unna – Murmánska

Girkonjárga lea gohčoduvvon Unna-Murmánskan dan geažil go lea oktavuohta ja ovttasbargu Ruoššain. Gávpogis leat váldogáhtat merkejuvvon norgga ja ruošša gáhttašilttáiguin. Álot leat ruošša feastonuohttefatnasat kájá luhtte viežžame niestti ja divvume fatnasa. Ruoššagiela lea dábálaš gullat gávpogis ja stuora oassi suohkana olbmuin leat Ruoššas eret. Dál leat sullii 600 suohkana 9500 olbmuin ruoššat.

Ruoššašillju

Hui bivnnuhis Barentsovttasbarggu doaibma lea ruoššašillju. Maŋemus duorastaga mánus bohtet ruošša šilljovuovdit Girkonjárgii vuovdit gálvvuideaset. Dáppe sáhtát oastit measta buot, earret eará ruošša kristállaid, muorragálvvuid, čiŋaid ja biktasiid, ja ollu eará diŋggaid.

Skiipajohtalus

Girkonjárgii bohtet sullii 750 ruošša skiippa jahkásaččat. Gaskamearálaččat leat 25 feastonuohttefatnasa beaivválaččat hámmanis. Hámmandoaimmas lea sullii gálvojohtu 1 miljárdda norgga kruvnno ovddas. Gávdnojit máŋga fitnodaga mat leat spesiáliseren iežaset Fanasdoibmii. Sii lágidit dárbašiid fatnasiidda, addet juridihkalaš veahki, viidásetgaskkustit bálkkáid bargiide fatnasiin ja organiserejit dárbbašlaš divodemiid.